Pokkeri reeglid

Pokkeri põhireeglid

Kui rääkida kõige olulisematest pokkeri reeglitest, siis tuleb alustada sellest, kuidas üks standardne pokkerivoor üles ehitatud on. 

Enamik pokkeriformaate järgib üsna sarnast loogikat. Kõigepealt jagatakse mängijatele kaardid, seejärel toimub üks või mitu panustamisvooru, mõnes variandis avatakse lauale ühiskaardid ning lõpuks võrreldakse allesjäänud mängijate käsi. See peamine raamistik jääb samaks.

Üldiselt näeb seega tüüpiline pokkerivoor välja selline:

1. Kaartide jagamine – Mõnes mängus saab iga mängija täielikult kinnised kaardid, mida näeb ainult tema ise. Texas Hold’emis saab iga mängija kaks kinnist kaarti, Omaha puhul on neid lausa neli. See, mitu kaarti sa endale saad, määrab üsna palju, sest sellest sõltub, millised pokkeri käed on realistlikult tehtavad.
2. Panustamisvoorud – Selles sammus on sul mitu võimalust: sa võid loobuda, maksta panus kaasa, tõsta panust või mõnes olukorras end vahele jätta. Tähtis on mõista, et pokker ei ole lihtsalt kaartide näitamise mäng, vaid järjestikuste otsuste mäng. Mängija ei võida ainult kõige tugevama käega, vaid ta peab tegema oma otsuseid vastavalt sellele, mida lauas toimub.
3. Ühiskaardid – Kui mänguvariant kasutab ühiskaarte, avatakse need kindlas järjekorras. Texas Hold’emis pannakse esmalt lauda kolm kaarti, mida kutsutakse flopiks, siis neljas kaart ehk turn ja lõpetuseks viies kaart ehk river. Need kaardid on kõigile ühised ning iga mängija proovib nende ja oma isiklike kaartide abil moodustada parima võimaliku viiekaardilise kombinatsiooni.
4. Kaartide avamine – Pärast viimast panustamisvoorud peavad allesolevad mängijad avama oma kaardid, mispuhul võrreldakse, kellel oli tugevaim pokkeri käsi. Arvestada tasub aga sellega, et pokker on kaardimäng, kus sugugi kõik mängijad ei pruugi üldse jõuda viimase panustamisvooruni, sest nad võivad loobuda mängust juba varem.

Pokkeri panustamisstruktuurid

Ükskõik, kas sul on ees online pokker mõnes Eesti kasiinos või suundud sõpradega päriselt pokkerit mängima, panustamisstruktuur mõjutab mängu kulgemist oluliselt. Ka siis, kui pokkeri käed on samad ja lauda jagatakse samu kaarte, muutub otsuste kaal märgatavalt. Sellepärast ei piisa sellest, et osata käte tugevusi pähe õppida: tuleb mõista ka seda, kui palju ja millistel tingimustel tasub panuseid teha.

No-limit pokker

No-limit pokker, üks kõige levinumaid versioone, mis on saadaval ka paljudes Eesti kasiinodes, tähendab seda, et sa võid oma käigu ajal panustada ükskõik kui suure summa, kuni kogu oma rahani välja.

Kõige tuntum näide on No Limit Texas Hold’em: selles võidakse teha meeletuid panuseid ning iga otsus on märkimisväärse kaaluga. Oleme ju kõik näinud klipikesi, kus keegi hüüab all in – see tähendab, et ta panebki kogu oma summa mängu.

Kuigi no-limit pokker on dünaamilisem, võib see olla ka halastamatu mänguversioon sest üks kehv otsus võib tähendada kogu raha kaotamist. Algaja, kellel pole võib-olla isegi pokkeri käed veel selged, ei pruugi olla sellises mängulauas just kõige osavam sepp.

Pot-limit pokker

Pot limit puhul on ülempiir seotud parajasti mängus oleva nö pangaga. Sa ei saa sellest rohkem panustada, isegi kui tahaksid.

Üks kõige levinum versioon on Pot Limit Omaha, mis on justkui no-limit ja kindla limiidiga pokkeri vahepealne variant. Panused võivad kasvada suureks, kuid mitte lõputult üheainsa käiguga. See tähendab, et kuigi surve võib olla märkimisväärne, on mäng siiski veidi kontrollitavam kui no limit versioonis.

Kindla limiidiga pokker

Kindla limiidiga pokker seab panustamisele kõige rangemad piirid. Siin on ette määratud, kui suur võib olla panus ja kui suured võivad olla panuse tõsted korraga. Näiteks võib varajastes voorudes olla lubatud kindel väike panus ja hilisemates voorudes kindel suurem panus. See muudab mängu rahulikumaks ning vähendab olukordi, kus üksainus väga suur panus sunnib kõiki teisi otsustama kogu oma rahakoti üle.

Kindla limiidiga pokker on hea näide ka sellest, kuidas pokkeri reeglid võivad kujundada kogu mängu iseloomu, sest fikseeritud panuse korral tuleb olla oma panuste tegemisel nutikas.

Peamised pokkeri toimingud

Ühed pokkeri mõisted, mille peab iga algaja selgeks saama, on seotud toimingute ehk otsustega, mida saad panustamisvoorudes teha. Kui tahad üldse, et pokkeri mäng oleks sinu jaoks loogilisem, siis pead need toimingud esmalt enda jaoks selgeks tegema. Siin on kiire ülevaade kõigist pokkeri toimingutest, mida peaksid teadma:

• Check ehk passimine – See tähendab, et sa ei pane juurde uusi žetoone ehk sa ei tee uut panust ning lihtsalt jätad toimingu vahele, et jääda oma olemasoleva panuse juurde. Sisuliselt sa seega otsustad, et sa ei pane mängu raha juurde.
• Bet ehk panustamine – See tähendab, et sa teed esimesena selles voorus rahalise panuse. Kui keegi pole enne sind veel panust teinud, saad sa teha panuse ning sellega sunnid sa teisi mängijaid otsustama, kas nad loobuvad, tõstavad või teevad sama panuse.
• Call ehk panuse võrdsustamine – Selle variandi puhul teed sa sama panuse nagu eelnevalt oli tehtud. Kui üks mängija panustab ja järgmine otsustab mängu jätkata ilma summat suurendamata, siis see ongi call. 
• Raise ehk tõstmine – Kui lauas on juba panus ees, võid sa otsustada hoopis teha sellest kõrgema panuse. Sellega suureneb surve kõigile pärast sind tegutsevatele mängijatele ning ka algne panustaja peab vajadusel lisaraha juurde panema, kui tahab jätkata. Tõstmine ei tähenda automaatselt väga tugevat kätt, kuid pokkeri reeglite mõttes on see alati samm, mis muudab teiste mängijate otsused kallimaks.
• Fold ehk loobumine – See variant tähendab oma pokkerikäe loovutamist ning mängust väljumist. Loobumist ei tasu üldse karta – see on pokkeris täiesti normaalne ja vältimatu osa mängust. Reeglite mõttes on see lihtsalt otsus mitte investeerida sellesse jaotusse enam raha. Hea pokkeri mäng ei tähenda seda, et iga käsi tuleb lõpuni mängida. Vastupidi, sageli on õige otsus just õigel ajal loobuda.

Pokkeri showdown ehk viimane panustamisvoor

Kui online hasartmängud on tüüpiliselt üsna selgejoonelise lõpuga, siis pokker lõppeb tegevusega, mida kutsutakse proffide vahel nimega showdown.

Kui pärast viimast panustamisvooru on alles rohkem kui üks mängija, tuleb välja selgitada, kellel on parim viiekaardiline kombinatsioon – see ongi showdown. Paljude algajate jaoks on just showdown üks segasemaid osi, sest arvatakse, et piisab lihtsalt oma kaartide näitamisest. Tegelikult on showdownil kindel loogika ning selle mõistmine aitab vältida hulka arusaamatusi.

Kõigepealt tuleb aru saada, et pokkeri käed järjestatakse tugevuse järgi. Kui kaks mängijat näitavad showdownil eri tüüpi käsi, võidab kõrgem kombinatsioon (näiteks rida võidab kolmikut ning mast võidab rea). See on showdowni kõige lihtsam osa.

Keerulisemaks läheb asi siis, kui kahel mängijal on sama tüüpi käsi. Kui mõlemal on näiteks üks paar, ei otsusta võitja mitte see, kes oma kaardid kiiremini lauda pani, vaid see, kelle paar on kõrgem. Kui paar on mõlemal sama väärtusega, vaadatakse ülejäänud kaarte ehk kickereid. Kicker on lisakaart, mis aitab sama põhikombinatsiooniga käsi omavahel võrrelda. Näiteks: kui mõlemal mängijal on paar ässasid, siis võidab see, kelle järgmine kõrgeim kaart on suurem.

Võime julgelt öelda, et pokkeri reeglid ongi kõige keerulisemad showdowni osas. Kui muidu võid kergelt selgeks õppida, kuidas mängida pokkerit, seda vähemalt panustamisvoorude või käte tugevuse osas, siis lõpp võib kiskuda segaseks. Kahjuks ei aita isegi videopokker selgeks teha, kuidas reaalses pokkeris lõpp lahti mängitakse.

Inimene, kes tahab saada pokkeri reeglid tervikuna selgeks, peab aru saama, et showdown ei ole lihtsalt kaartide paljastamine, vaid süsteemne võrdlus, kus loeb täpne viiekaardiline lõppkäsi.

Populaarsed pokkeriversioonid ja nende reeglid

Kuigi paljud seostavad pokkerit automaatselt Texas Hold’emiga, on tegelikult olemas mitu levinud varianti, mille reeglid erinevad üsna palju. See tähendab, et küsimus “kuidas mängida pokkerit”, ei saa kunagi olla täiesti üldine – pead esmalt mõistma, millise pokkeri versiooniga on üldse tegemist.

Texas Hold’em

Texas Hold’em on maailma kõige tuntum pokkerivariant ja enamiku inimeste jaoks just see, millele mõeldakse, kui räägitakse pokkerist. Iga mängija saab alguses kaks kinnist kaarti. Seejärel avatakse lauale viis ühiskaarti. Sinu ülesanne on moodustada neist seitsmest võimalikust kaardist parim viiekaardiline kombinatsioon.

Kuna pokkeri reeglid on Texas Hold’emi puhul kõige selgemad ja lihtsakoelisemad, on see ka algajate jaoks kõige sõbralikum versioon. Üks nipp, mida tasub meeles pidada: Texas Hold’emis ei pea sa showdownis kasutama tingimata mõlemat oma kinnist kaarti, vaid võid jääda ka laual olevate kaartide juurde, kui nendest moodustub sinu jaoks parim viiekaardiline kombo.

Omaha Hold’em

Omaha Hold’em sarnaneb pealtnäha Texas Hold’emile, kuid tegelikult muudab üks reegel mängu olemust täielikult: sa saad endale neli kinnist kaarti, mitte kaks. 

Lauale avatakse endiselt viis ühiskaarti, kuid lõppkäe moodustamisel peab mängija kasutama täpselt kahte oma kinnist kaarti ja täpselt kolme ühiskaarti. See täpse kasutuse nõue on Omaha keskne reegel ning selle tähelepanuta jätmine põhjustab algajatele üsna palju muresid.

Omaha üks kõige tüüpilisemaid vigu on see, et sa üritad kasutada kolme või nelja isiklikku kaarti, kuid seda ei tohi teha. Nagu näed, siis see üks pisike nüansierinevus muudab kogu pokkerimängu tohutult palju.

Seven-Card Stud

Seven Card Stud on klassikaline pokkerivariant, mis oli väga populaarne enne Texas Hold’emi üleilmset võidukäiku. Selle pokkerimängu suurim erinevus seisneb selles, et ühiskaarte ei ole. Iga mängija saab kokku seitse kaarti, millest osa jagatakse kinniselt ja osa avatult. Lõppkäeks valitakse seitsme seast parim viiekaardiline kombinatsioon.

Kuna osa vastaste kaartidest on lauale nähtavalt avatud, saavad kõik mängijad jooksvalt näha, millised kaardid on juba väljas. See muudab mängu loogikat tugevalt, sest sa saad arvestada mitte ainult oma võimalustega, vaid ka sellega, millised kaardid on teiste kaudu juba nähtavaks saanud ning millised tõenäoliselt enam pakis ei ole.

Five-Card Draw

Five Card Draw on ilmselt üks intuitiivsemaid pokkerivorme ja paljudele tuttav just kodustest pokkerimängudest. Iga mängija saab alguses viis kinnist kaarti. Pärast esimest panustamisvooru on mängijatel võimalus vahetada välja osa või kõik oma kaardid ning seejärel toimub veel üks panustamisvoor ja showdown. Kõik kaardid on kogu aeg ainult mängija enda teada, mis tähendab, et informatsioon vastaste võimaluste kohta on palju piiratum kui ühiskaartidega mängudes.

Five Card Draw tundub lihtne just seetõttu, et mängu ülesehitus on kompaktne, aga see ei tähenda, et pokkeri reeglid oleksid siinkohal vähemtähtsad. Ka siin tuleb täpselt aru saada, millal toimub kaartide vahetamine, mitu kaarti tohib vahetada, millises järjekorras panustatakse ja kuidas showdownis käsi võrreldakse.

Live pokker vs online pokker

Paljud inimesed eeldavad, et online ja live pokker on reeglite mõttes üks ja sama asi ning erineb ainult selle poolest, kas istutakse päris lauas või ekraani taga. Kasiinomängud internetis on alati aga veidi teistsugused ning seda mitte üksnes ekraani poolest.

Online pokkeris tegeleb kaartide jagamise, pankade arvutamise ja võitja määramisega tarkvara. See tähendab, et paljud tehnilised vead, mida live mängus võib juhtuda, on online keskkonnas välistatud või lahendatakse automaatselt.

Live pokker on aga inimlikum: kaardid jagab diiler, žetoone liigutatakse käsitsi ning tegevuskord peab olema lauas kõigile selgelt jälgitav. See tähendab, et live lauas on reeglite kõrval tähtis ka etikett. Näiteks tuleb oma kord ära oodata, panused selgelt välja panna ja käsi õigesti deklareerida. Live pokkeris ei saa sa lihtsalt tormata ja kaarte õhku visata.

Live pokkeri eripära on omakorda füüsiliste vihjete olemasolu – sa saad jälgida teiste kehakeelt või kommentaare, mis võivad kaudselt paljastada olukordi. See ei pruugi kehtida küll live kasiinodes, küll aga tavalises füüsilises pokkeris, kus suur osa mängust ongi seotud pigem bluffimise ja teiste lugemisega.

Online pokkeris on tavaline ka ajapiirang. Sul on otsuse tegemiseks kindel arv sekundeid ning kui sa selle aja jooksul midagi ei tee, võib süsteem panna sind automaatselt loobuma.

Pokkeri reeglid on mõlemas keskkonnas suuresti samad, kuid nende praktiline rakendamine erineb märkimisväärselt. Online mäng rõhutab süsteemi automatiseeritust, kiirust ja tehnilisi protseduure, live pokker keskendub rohkem aga lauakäitumisele, diileri rollile ja selgele suhtlusele.

Reeglite rikkumine pokkeris

Kõigis kaardimängudes võib ette tulla hooletuid lükkeid, seda eriti siis, kui sa pole pokkeri reeglid endale korralikult selgeks teinud. Siin on 4 eriti levinud rikkumist, mida kipuvad algajad pokkeris tegema:

1. Käe valesti deklareerimine – Näiteks: ütled, et sul on rida, kuigi tegelikult on paar. Vale käe deklareerimine on üsna ebaeetiline ja reaalses pokkeris peetakse seda ka üleüldiselt halvaks lauakäitumiseks, mõnes olukorras ka selgeks rikkumiseks.
2. Tegutsemine enne oma järjekorda – Kui sa teed toiminguid (nagu loobumine, panuse tõstmine vms) enne oma tegevuskorda, võib see anda teistele ebaausat infot. Näiteks võib enneaegne fold näidata, et taga istuv mängija enam konkurentsi ei paku. Live pokkeris on see eriti oluline, sest kui sa tegutsed enne oma õiget järjekorda, võid sa kogu panustamisvooru niimoodi pea peale keerata.
3. Fikseeritud panuse ületamine – Kui pokkerilaua reeglid ütlevad, et panused ja tõsted on kindla suurusega, siis sellest ei tohi suvaliselt üle minna. Online lauas ei lase tarkvara seda tavaliselt teha, kuid live formaadis võib algaja kogemata panna sisse vale summa. Sellisel juhul peab diiler olukorra parandama. See ei ole lihtsalt pokkeri reeglite rikkumise apsakas, vaid kogu mängu struktuuri rikkumine.
4. Kokkumäng online kasiinos – Kokkumäng on absoluutselt suurim rikkumine ja sedasi võid saada kasiinokeelu, st online kasiino võib lausa su konto kinni panna. Kokkumängu all mõeldakse seda, et kaks või enam mängijat teevad omavahel koostööd, et saada ebaaus eelis teiste mängijate vastu. Näiteks võivad nad jagada omavahel infot oma kaartide kohta, vältida omavahel vastastikku tugevat mängu või üritada sihilikult kolmandat mängijat välja suruda.

Korduma kippuvad küsimused